Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi raha tohib jagada ainult selge peaga

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev tuletab juhtkirjas KredExile meelde, et maksumaksja raha pole mänguasi: riigi rahaga tehtud investeeringute kõrbemine tähendab meie kõigi kaotust.

    Tänase Äripäeva kaanelugu räägib kauaaegse reformierakondlase ja ettevõtja Peep Aaviksoo kõrbemisest Rumeenias. Nagu ikka, ei kõrbenud Aaviksoo seal üksi, vaid viis kaasa ka investorite raha. Suurim võlausaldaja selles loos on aga maksumaksja rahaga opereeriv KredEx.Mis siis juhtus? Aastatel 2007-2008 tegi Aaviksoo mitmele tuttavale ettepaneku osaleda soodsas investeerimisprojektis Rumeenias, mis seisnes killustiku kaevandamises. Aaviksoo kirjeldas projekti kui suurepärast ja väga tulusat investeerimisvõimalust kohalikku kaevandusärisse. Hiljem aga selgus, et asi pole üldse nii lihtne ja ilus, kui alguses lubatud. Killustiku kaevandamine osutus looduslike tingimuste tõttu esialgu arvatust palju keerulisemaks ja kallimaks. Samuti tuli välja, et piirkonnas, kuhu investeering tehti, ei tohigi kaevandada.
    Selle kirjelduse peale tuleb kohe meelde investeerimisfirma Gild, kes buumiaastatel meelitas investoreid Armeenia kaevanduslitsentside, Bakuu kinnisvara ja muu kiiret tulu tõotavaga. Gildi investorite saatus oli samasugune nagu Aaviksoo äripartneritel- rahast on nad ilma nagu peni pehmest leivast. Loodetult tulusa investeeringu asemel on tühjad taskud ja katteta lubadused.Kui erainvestorite puhul on tegu nende kaotusega, siis riigi rahaga tehtud investeeringute hävimine on meie kõigi kaotus. Selles loos on suurim võlausaldaja paraku KredEx, kes ootab Aaviksoo firmalt tagasi 1,5 miljonit eurot. Miks otsustas KredEx teha sellise riskantse investeeringu? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid ühe vastusena kipub keelele siiski ka asjaolu, et Aaviksoo on võimupartei kauaaegne liige. Meenutame, et KredEx kaotas hulga raha Reformierakonna juhtivpoliitikute Rosimannustega seotud veofirma Autorollo tõttu.
    Maksumaksja raha jagava asutuse liiga julge investeerimine on kindlasti taunitav. KredExi sugune asutus peab pea selge hoidma ka buumiaastatel, mil kõik, mida puudutad, tundub kullaks muutuvat. See sama kuld võib juba aasta hiljem osutuda hoopis millekski muuks, mida enam väga torkida ei tahagi.
    Eilsel valitsuse istungil langes otsus, mille järgi sai KredEx 60 miljonit eurot Eesti idufirmadele jagamiseks. Idufirmasse raha paigutamine on oma olemuselt juba riskiinvesteering, lõviosa neist idudest ei jõua sarnaselt Aaviksoo või Gildi projektidega kuhugi. Võib küsida, kas riigil on vaja sellise asjaga üldse tegeleda. Aga kui selline otsus juba tehti, siis soovitame KredExil hoida pilgu terava ja mõistuse vaheda, et eristada innukat alustavat ettevõtjat tavalisest aferistist, tunda ära potentsiaaliga idee. Ja mitte langeda mõjukate soovitajate või muud sorti onupojapoliitika võrku.KredEx ei tohi unustada, et nad ei jaga lihtsalt umbisikulist raha laiali, vaid see on meie, maksumaksjate raha. Isikliku rahaga võib rohkem mängida, kuid riigi rahakotiraudade avamine peab olema kontrollitud ja pragmaatiline. Vajalikku toetust saagu parim äriidee, mitte kõlavam perekonnanimi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luteri kirik ootab juba 12 aastat luba Tallinna kõrgeima büroo ehitamiseks
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.